Üürivaidluse jurist üürileandjale ja üürnikule

Pärast üürilepingu lõppu peab üürileandja tagatisraha tagastama, kui tal ei ole üürniku vastu lepingust tulenevaid nõudeid. Tagatisest võib katta näiteks maksmata üüri või kahju, mis ületab tavapärase kulumise. Tavapärase kulumise eest tagatist kinni pidada ei saa.

Vaidluses on otsustav, mida näitavad üleandmise akt, fotod ja kirjavahetus. Aitan üürnikul tagatise tagasi nõuda ning üürileandjal oma nõuded põhjendada ja tõendada.

Maksmata üür võib anda üürileandjale õiguse leping erakorraliselt üles öelda, kuid seadus seab sellele tingimused. Eluruumi üürilepingu ülesütlemisel on ranged vorminõuded ja viga võib muuta ülesütlemise tühiseks.

Üürileandjale koostan nõude ja ülesütlemise nii, et see peaks vastu ka vaidluses. Üürnikule kontrollin, kas ülesütlemine kehtib ja kas nõude summa on õigesti arvestatud.

Kui üürnik ei vabasta ruume pärast lepingu lõppu, ei tohi üürileandja ise lukke vahetada ega asju välja tõsta. Väljatõstmiseks on vaja kohtuotsust või muud täitedokumenti, mille alusel tõstab üürniku välja kohtutäitur.

Esindan üürileandjat ruumide vabastamise nõudes ja üürnikku, kui väljatõstmise alus või menetlus on vaidlustatav.

Üürileandja peab hoidma ruumid lepingule vastavas seisukorras. Kui ruumides on puudus, võib üürnik nõuda selle kõrvaldamist ja teatud juhtudel üüri alandamist või kahju hüvitamist. Väiksemad igapäevased parandused on aga reeglina üürniku kohustus.

Aitan selgitada, kumma poole kohustus remont on, ja lahendada vaidluse enne, kui see jõuab lepingu lõpetamiseni.

Esmaseks hinnanguks saatke üürileping, üleandmise akt, fotod, maksete ajalugu ja poolte kirjavahetus. Selgitan, millised nõuded on põhjendatud ja milline on kõige kiirem tee: läbirääkimised, üürikomisjon (Tallinnas ja Tartus) või kohus.

Esindan nii üürileandjaid kui ka üürnikke, loomulikult mitte samas asjas.